Riigikohus tegi esimese õigusselgust loova otsuse IKÜM osas

Enne Jaani - 20. juunil avaldas Riigikohus mõned huvitavad lahendid. Nende seas ka Eestis esimese isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) trahvi puudutava otsuse Riigikohtult kaasuses Ida-Tallinna keskhaigla vs. Andmekaitse Inspektsioon patsiendiandmete tänavale prügikonteinerisse vedelema jätmise osas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et otsus lisab õigusselgust tulevikuks, kuid Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ja kohtusüsteemi aegluse tõttu ei järgne Ida-Tallinna Keskhaiglale (ITK) mitte mingit karistust. Riik kannab ka poole ITK õigusabikuludest - 13 260 €. AKI taotletud 200 000 € suurust trahvi välja ei mõisteta väärteo aegumise tõttu. 

 Mis siis juhtus? 2022. aasta 11. veebruaril möödus AKI ametnik juhuslikult AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena polikliiniku eest prügikonteinerist ja avastas sealt kõigile möödujatele kättesaadavad terviseandmeid sisaldavad dokumendid. Meedias puhkes palju kära. Kes arvas, et lugu on kohutavalt isikuõigusi riivav, kes ei pidanud andmeleket millekski, kes seletas, et konteiner oli piisav turvameede, sest normaalne inimene konteinerisse paberitesse tuhnima ei lähe. Menetlust alustati 18. veebruaril (2022) ja väärteootsuseni  jõuti alles pea aasta hiljem 13. veebruaril 2023. Riigikohus toob välja, et menetlus seisis AKI laual niisama ca. seitse kuud ilma sisulist menetlust tegemata.

ITK vaidlustas trahviotsuse Harju Maakohtus. Harju maakohus leidis 31. augustil 2023. aastal, et AKI-l pole õigust trahvi teha. Kohus leidis, et ITK tegevus isikuandmete töötlemisel oli kahetsusväärne, kuid väärteootsus ja trahv tuleb tühistada põhjusel, et karistusseadustik välistab antud juhul juriidilise isiku vastutuse. Nimelt leidis kohus, et puudus juriidilise isiku karistamiseks nõutav konkreetne füüsiline isik ja tegu, millist kohustuse rikkumisena vastutavale töötlejale (ITK) omistada. AKI vaidlustas kohtuotsuse Riigikohtus. 

Et luua selgust EL ja Eesti seaduste koos toimimises, käis arutelu KarS-i mittevastavuse osas läbi ka Riigikogust. 1. novembril jõustusid mõned muudatused KarS-is, mis lisas AKI-le hoovad võimalikuks karistamiseks. KarS-i menetlustähtaega IKÜM-i puudutavates menetlustes pikendati aasta võrra. Lisaks loobuti piirangust, mis nägi ette väärtegude eest maksimaalselt määratava trahvi 400 000 euro ulatuses ja tõsteti kuni 4%-ni ettevõtte globaalsest käibest, millega likvideeriti vastuolu IKÜM-ga.Kolmandana muudeti KarS-i üldreeglit vastutuse eelduste seisukohalt selliselt, et  organisatsiooni tegevust või tegemata jätmist saaks trahvida ilma toimepanijat tuvastamata. 

Riigikohus tegi otsuse 20. juunil, s.o neli kuud peale väärteo aegumistähtaja lõppemist ja leidis, et kuna väärtegu on aegunud , ei saa AKI trahvi täitmisele pöörata ja mõistis riigilt ITK kasuks välja osa õigusabikuludest. Siiski selgitas Riigikohus täiendavalt, et antud juhul, IKÜM-ile toetudes, oleks olnud  juriidilist isikut võimalik karistada ilma siseriiklikust õigusest tulenevaid eeldusi täitmata. Seda ka enne juriidilise isiku vastutuse eeldusi muutva seaduse redaktsiooni jõustumist 01.11.2023. Riigikohus täpsustas, et EL õiguse esimuse põhimõtte kohaselt peab kohus riigisisese õigusnormi vastuolul tagama EL õiguse täitmise siseriikliku õiguse ees. 

Möödalaske õigussüsteemi poolt on tehtud kolm. Esitleks, raiskas AKI aega menetluse läbiviimisel seitse kuud. Olgu põhjuseks spetsialistide puudus, alarahastatus või tagatoa poliitilised arutelud õigusruumi kujundamise kohta andmekaitses - seda on palju. Teiseks, lükkas Harju Maakohus otsuste avaldamise edasi kaks korda mõjuva põhjuseta 6. oktoobrilt lõpuks 21. detsembrini 2023. Lahend tehti pooltele kättesaadavaks lõpuks 15. detsembril - kaks kuud ja üheksa päeva peale esialgselt lubatut. Eesti kohtute ülekoormatus on teada-tuntud probleem. Siinkohal või see mängida suurt rolli lõpptulemusel. Selle kaotatud üheksa kuuga oleks jõudnud asi läbi käia ka Riigikohtust ja juhtum oleks saanud Eestis esimese tugeva hoiatusena eeskujuks tervele riigile. Kolmas möödalaskmine oli Harju Maakohtu otsus, mis ei arvestanud EL seadusandlust esimuslikuna ja otsustas trahvi tühistada. Loodan, et ITK kasutab maast leitud 200 000 € hästi ja parendab meie tervishoidu ja oma andmekaitse protseduure.

Positiivne tulem sellest juhtumist on, et Riigikohus on teinud otsuse IKÜM trahvide osas ja IKÜM rakendamise osas Eestis, kus pole haldustrahve. See on eeskujuks tulevastele vaidlustele ja ehk kiirendab ka otsustus- ja menetlusprotsesse. Kuigi juba eelmisel aastal sai riigikogu tehtud KarS-i muudatusega selgust majja ja teema muutus tõsiselt võetavamaks, annab riigikohtu otsus, mis viitab EL õiguse esimuslikkusele, IKÜM-i rakendamise osas AKI-le kindust.

Ehk on sõnum ettevõtjatele ja omavalitsustele, et “trahvid on suured ja rakendatavad”, mitte “hea ja hästi venitava advokaadiga saab sellest IKÜM-ist nii kui nii mööda”. Loodan, et pannakse tähele nii loodud õigusselgust kui ka ümbritsevate riikide andmekaitse juhtumeid, kus karistatakse väga suurelt nii ettevõtteid kui omavalitsusi jämedate andmekaitsealaste nõuete rikkumiste eest ja parandatakse oma andmehügieeni.