E-valimised tekitasid 2023.a Riigikogu valimiste järgselt ülepingelist poleemikat. Enamasti jõuti ühele meelele, et valdkond vajab rohkem läbipaistvust ja õigusselgust. Vähe on e-valimiste puutumust käsitletud andmekaitse kontekstis, mille aktuaalsus on end alles hoovõturajal valmis panemas.
Elektrooniline hääletamine moodustab mitmetest etappidest koosneva isikuandmete töötlemisahela - valija tuvastamine valimisõiguse kindlakstegemiseks ja e-hääle vastuvõtmiseks, isikustatud e-hääle säilitamine elektroonilises valimiskastis ning valimisperioodi lõppemisel andmestiku anonüümimine. Igas etapis peab olema tagatud seaduslikkus, eesmärgipärasus, läbipaistvus, turvalisus ja usaldusväärsus. Valimisõiguse kindlakstegemise ja poliitilist eelistust sisaldava elektroonilise tahteavalduse vastuvõtmiseks on isiku tuvastamise eesmärk üpris selge. Viimases etapis andmete anonüümimise eesmärk on tagada hääle salajasus. Vahepealne aeg aga, mil hääled seisavad anonüümimata kujul e-valimiste lõppemiseni, näib esmapilgul edasise andmetöötluse seisukohalt põhjendamatu.
Igasugune isikuandmete töötlus kujutab endast sekkumist inimese privaatsfääri. Sekkumine on intensiivsem juhtudel, kus tekib vajadus töödelda tundliku teavet. Määrav ei ole, kas keegi isikuandmeid ka reaalselt vaatab. Piisab, kui andmeid säilitatakse, olgu töötlejaks masin või inimene.
E-hääl on tahte väljendus, mis sisaldab teavet valija poliitilise eelistuse kohta. Andmekaitse perspektiivist on tegemist eriliiki isikuandmete ehk äärmiselt tundliku teabe töötlemisega. Isikuandmete eriliikide töötlemine on reeglina keelatud, kuivõrd nende ilmsikstulek võib kaasa tuua sattumise kiusu või diskrimineerimise ohvriks. Lähiminevikust on tuua mitmeid näiteid inimeste “tühistamisest” mõne vaate, veendumuse või hoiaku pärast.
Andmekaitse üldmääruses loetletakse rida enamasti üsnagi täpselt sisustatud erandeid, mil eriliiki isikuandmete töötlemine on siiski lubatav. Kõikidest eranditest jääb sõelale üks alus - oluline avalik huvi.
Andmekaitse üldmääruse põhjenduse punkt 56 annab sisendi valimiste korraldamise eesmärgil poliitiliste vaadete töötlemiseks tuginedes avalikule huvile. Andmetöötluseks ei loo konkreetset alust enam sel juhul mitte andmekaitse üldmäärus, vaid siseriiklik õigusakt, mis peab olema proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Proportsionaalsuse väljaselgitamine eeldab antud kontekstis isikustatud e-häälte säilitamise sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse hindamist. Mõõdukuse hindamine eeldab kaalumist, kas avalikes huvides rakendatud meetme kasulikkus kaalub üles isikute õigusriive.
E-valimiskastis isikustatud e-häälte säilitamise eesmärk on tagada süsteemis korduvhääletamise võimekus. Esmapilgul toreduslikuna näiv lisafunktsioon tagab valijale võimaluse hääletada vabalt valitud kandidaadi poolt. Lühidalt, kui mingil põhjusel puudus valijal otsustust tehes vaba tahe ja hääl anti välise mõjuri survel, peab tal olema võimalus uuesti valida. Just sel põhjusel ei ole võimalik ka vahetult pärast e-hääle registreerimist, viia see anonüümitud kujule, sest vastasel korral ei ole võimalik viimasena antud e-häält eelmistest eristada. Seega maksab iga e-hääletanud valija e-valimiste eest lõivu oma privaatsuse arvelt, kuivõrd vabade ja salajaste valimiste tagamise huvides säilitatakse kõiki isikustatud e-hääli terve valimisperioodi vältel.
Iga mugavus võib kaasa tuua ootamatu mõju selle kasutajale. Kui ulatuslikuks saab pidada e-hääle andmisega kaasnevate kuritarvituste nähet, ei ole võimalik kindlaks teha, tugineda saab vaid hüpoteesile, et see on võimalik. Selle üle, kas see kaalub üles poliitiliste hoiakute töötlemisega kaasneva privaatsusriive, ja kui palju valija riiki oma hääle hoidmisel usaldab, saab otsustada iga valija tulevastel 9. juunil toimuval Euroopa Parlamendi valimistel.
WRITTEN BY
Gert-Omar Tamuri, Edudata.io jurist